每年1.7万留学生成“黑户”？英媒病急乱甩锅！
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2020) |
Linuxi (v?i GNU/Linuxi) distributsioon (sl?ngis ja lühendatult "distro") on Linuxi operatsioonisüsteemil p?hinev tarkvarakogumik. Kuna Linux koosneb suurest hulgast tarkvarakomponentidest, on kasutajal neid ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja v?iks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vabast tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara (peamiselt draiverid, koodekid jne).
Arendatavaid distributsioone on 2019. aasta seisuga sadu; DistroWatchil on andmeid 899 distro kohta,[1] neist 287 on aktiivsed.[2][3]
Osa on laiatarbe-distributsioonid ja teised on m?eldud t?itma konkreetseid eesm?rke, nagu optilistelt ketastelt k?itatavad Live CD ja Live DVD distrod, m?lupulkadelt ja -kaartidelt k?itatavad distrod, distributsioonid süsteemitaasteks, varukoopiate ja andmelahangu teostamiseks, distrod vanadele arvutitele, samuti mobiilidele ja tahvelarvutitele ning reaalaja-distrod liitsüsteemidele.
Jaotus
[muuda | muuda l?hteteksti]Linuxi distributsioonid jaotuvad peamiselt paketip?hisuse j?rgi: Debian ja selle derivaadid kasutavad DPKG (Debian Package Manager) paketihaldussüsteemi ühes APT (Advanced Package Tool) t??riistaga ning Fedora (tuntud ka kui Red Hat) ja sellesarnased kasutavad RPM-i (Revolutions per Minute) paketihaldussüsteemi.
Kuna Eesti ID-kaardi tarkvara toetab ametlikult Ubuntu Linuxit, mis kasutab DPKG paketihaldurit, siis ID-kaardi tarkvara v?ib ühilduda kas t?ielikult v?i osaliselt teiste Debiani-p?histe distrodega.
Olemas on ka l?htekoodip?hised distrod, nt Gentoo, kui ka sellised, mis kasutavad omi paketihaldureid.
Debian ja selle DPKG-p?hised derivaadid
[muuda | muuda l?hteteksti]Debian GNU/Linux – paketip?hine. üks suuremaid vabatahtlike arendatav binaarpakettidel p?hinev distributsioone. See on k?ige suurema hulga kompileeritud valmispakettidega. Toetab suurimat hulka eri riistvaraplatvorme ja on lihtsasti uuendatav. Veidi raskemini installitav kui m?ni teine Linuxi distro. Sobib kasutajatele, kellel on m?ningane Linuxi kasutamise kogemus. M?rkimisv??rne on ka populaarseim Debiani derivaat Ubuntu. Ubuntu on kergesti paigaldatav, sest k?ik on mahutatud ühele optilisele kettale.
- Knoppix – Live CD versioon Debianist. Suur hulk tarkvara on kaasa pandud ühel DVD-plaadil, millelt saab tarkvara kasutada arvutist DVD k?ivitamisel. Allalaaditavaid CD-variante pole 2013. aasta j?rel v?lja lastud.
- BunsenLabs – Live CD ja Live DVD-versioonid Debianist. üks v?hestest distributsioonidest, mis v?ljastab Live CD peal t?nap?evast Debiani-p?hist süsteemi graafilise keskkonna ja Firefoxi veebilehitsejaga. ühildub ID-kaardi tarkvaraga. Peale ID-kaardi tarkvara edukat installimist on brauseris v?imalik kasutada PIN1- ja PIN2-koode (sisselogimine ja allkirjastamine), ning osaleda Eesti e-valimistel.
- Kali Linux – teadusp?hine IKT turvalisuse uurimise ja l?bivustestide k?itamise alussüsteem, tuletatud Debianist.
Ubuntu ja selle derivaadid
[muuda | muuda l?hteteksti]Ubuntu mitteametlikud derivaadid:
- CAINE Linux – arvutikrimiminalistika jaoks m?eldud distributstioon. Osad paketid on p?rit Kali Linuxist. Distro on l?hedalt seotud Debiani paketivaramutega, et tagada juurdep??s uusimatele uuendustele, mida Kali distro pole ise loonud.
- CrunchBang Linux – v?ikese mahuga distro, mille arendus on l?ppenud. Kogukonna-p?hine edasiarendus on BunsenLabs.
- Estobuntu – eestikeelne ID-kaardi toega distributsioon koos sisseehitatud ID-kaardi tarkvaraga. Arendus on soikunud ja aegunud ID-kaardi tarkvara sellel enam ei t??ta.
- Linux Mint
Fedora ja teised RPM-p?hised
[muuda | muuda l?hteteksti]- Fedora – Red Hat Linuxi nii-?elda hingeline j?rglane.
- Red Hat Linux – üks algajatele Linuxi kasutajatele m?eldud distributsioone ja Fedora eellane. Arendus katkestati 2003. aastal. Red Hat Linux 6.0[4] v?i 6.1[5] CD-d müüdi Eestis ühes raamatuga "Linuxikasutaja k?siraamat" (Ilo, 2000), mis 2002. aasta juulis maksis 238.80 EEK (ca 15.26 €).[5] Raamat on t?nap?eval saadaval vanade raamatute poodides ja kasutatud asjade ostukeskkondades.[4][6]
- Mandriva Linux – üks algajatele Linuxi kasutajatele m?eldud distributsioone. Installimine on lihtne, kuid raskelt seadistatav. Tasuline oli Mandriva viimatine versioon, mida m?ne aja m??dudes p?rast v?ljalaskmist jagati tasuta. Arendust ei j?tku.
- openSUSE – varem tuntud kui SuSE Linux ja SuSE. üks algajatele Linuxi kasutajatele m?eldud distributsioone. Installimine on lihtne, kuid raskelt seadistatav.
- ALT Linux – p?rit Venemaalt.
Teised distributsioonid
[muuda | muuda l?hteteksti]- Slackware – üks vanemaid distributsioone, suunatud k?rgele turvalisusele ja stabiilsusele.
- Gentoo – l?htekoodip?hine. Linux, mida kasutavad enamasti professionaalid ja tarkvara-arendajad. Asjatundjatel sobib ka kodukasutuseks. Kogu tarkvara saadakse otse tarkvaraloojatelt l?htekoodina ja see kompileeritakse kasutatavas arvutis. Nii saadakse konkreetse arvuti jaoks optimeeritud programmid. Gentoo on t?nu oma l?htekoodip?hisele l?henemisele h?sti konfigureeritav ja k?ige suurema hulga programmidega. Ka uuendused on k?ige v?rskemad. Installimine on vaevan?udev, kuna enamik operatsioone tuleb k?sitsi teha. Installitud ja seadistatud Gentoo on sama h?sti kasutatav kui iga teinegi distro. Gentoo on sisuliselt automatiseeritud LFS.
- Chrome OS – Gentool p?hinev Google'i opsüsteem sülearvutitele.
- Linux From Scratch – l?htekoodip?hine
- Arch Linux – jooksvalt uuenduv distributsioon, mis kasutab pacman paketihaldurit.
- CyanogenMod – Androidi derivaat. Arendus l?ppes 24.02.2016.
Kerged distributsioonid
[muuda | muuda l?hteteksti]- Damn Small Linux (ka DSL) – minimalistlik distro vanemale arvutiriistvarale.
- K12LTSP
- Puppy Linux – minimalistlik distro vanemale arvutiriistvarale.
Viited
[muuda | muuda l?hteteksti]- ↑ "Search Distributions". DistroWatch. Atea Ataroa Limited. 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
- ↑ "DistroWatch Page Hit Ranking". DistroWatch. 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
- ↑ "Search Distributions (Status:active)". DistroWatch. 2019. Vaadatud 22. juunil 2019.
- ↑ 4,0 4,1 *ostukeskkonna kasutaja RAMLY (13. mai 2010). "LinuXi kasutaja K?siraamat (Eseme ID: 13136919)". Osta.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2019. Vaadatud 15. juunil 2019.
- Karin Sein, Margit Stamberg, Jane Susi (2000). "Linuxikasutaja k?siraamat (tagakaane pilt)". Ilo. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2019. Vaadatud 15. juunil 2019.
Linux RedHat 6.0 on:
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
- Karin Sein, Margit Stamberg, Jane Susi (2000). "Linuxikasutaja k?siraamat (tagakaane pilt)". Ilo. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. juuni 2019. Vaadatud 15. juunil 2019.
- ↑ 5,0 5,1 "Linuxikasutaja k?siraamat (raamat l?bi müüdud)". Raamatukoi raamatupood. 2000. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuli 2002. Vaadatud 15. juunil 2019.
?Linuxikasutaja k?siraamatuga? on kaasas ka RedHat Linux 6.1 CD-ROM...
— Lehekülje arhiveeritud versioonis on kirjas ka raamat+CD komplekti tookordne hind. - ↑ "Linuxikasutaja k?siraamat". vanaraamat.ee. Biblio Oü. 2019. Vaadatud 15. juunil 2019.
V?lislingid
[muuda | muuda l?hteteksti]- Linuxi distributsioonid (pingviin.org)
- Linuxi distributsioonid (linux.org)
- Infot paljude distributsioonide ja nende versioonide kohta (distrowatch.com)
- Allalaaditavad Linuxi distributsioonide CD-d
| Android | | |
|---|---|---|
| Arch | ||
| Debian |
antiX • Astra Linux • Bharat Operating System Solutions • BunsenLabs • Elive • CrunchBang Linux • Devuan • gNewSense • HandyLinux • Kali Linux • Knoppix • SparkyLinux • SteamOS • Tails
| |
| Ubuntu ametlikud |
Edubuntu • Kubuntu • Lubuntu • Ubuntu Budgie • Ubuntu GNOME • Ubuntu Kylin • Ubuntu MATE • Ubuntu Studio • Xubuntu
| |
| Ubuntu mitteametlikud | ||
| Fedora | ||
| Red Hat | ||
| Gentoo | ||
| Slackware |
Austrumi Linux • DeLi Linux • DNALinux • Kongoni • NimbleX • Platypux • Porteus • Salix OS • Slax • TopologiLinux • VectorLinux • Zenwalk
| |
| Kerged distrod | ||
| Eespool loetlemata | ||